Lasteombudsmani noored nõuandjad arutasid käesoleval aastal asendushoolduse teemadel. Tänu aruteludele sündisid noorte enda soovitused, millest mitu võivad puudutada paljusid noori olenemata sellest, kus nad elavad. Noorte kohtumisel sotsiaalkaitseminister Signe Riisaloga, andis 14-aastane Greete Juulia Isberg edasi noorte mõtteid mitmetel teemadel. Üheks neist oli noorte vaimne tervis. Greetet on vaimse tervise teema huvitanud juba pikka aega ning nüüd sai ta võimaluse enda arvamust avaldada tänu projektile, kus räägiti noorte õigustest ja vajadustest. Järgnevalt avaldame lugejatele noore mõtted, mille ta kohtumisel välja tõi.
Greete Juulia Isberg (14)
Haapsalu Põhikool
Teekond vaimse tervise spetsialisti juurde peab olema lühem
Vaimse tervise mured on osa paljude inimeste igapäevaelust, kuid abi otsimine ja saamine on tihti keerulisem, kui see olema peaks. Olgu põhjuseks pikk ooteaeg, ligipääsu puudumine spetsialistidele või ühiskondlikud hoiakud, jääb abi otsimine tihti hiljaks. Vaimne tervis on sama oluline kui füüsiline tervis, mistõttu tuleb teha kõik selleks, et inimesed saaksid vajalikku tuge võimalikult kiiresti.
Pikk ooteaeg suurendab riske
Praegune reaalsus näitab, et inimesed peavad sageli ootama nädalaid või isegi kuid, enne kui nad jõuavad psühholoogi, psühhiaatri või terapeudi vastuvõtule. Selle aja jooksul võivad probleemid süveneda, viies tõsisemate tagajärgedeni, nagu depressioon, ärevushäired või suitsiidimõtted. Kui inimesel on jalaluu murd, ei paluta tal oodata, kuni valu ise üle läheb – sama loogika peaks kehtima ka vaimse tervise puhul.
Piiratud juurdepääs ja regionaalsed erinevused
Eriti maapiirkondades või väiksemates linnades elavate inimeste jaoks on vaimse tervise spetsialistid tihti liiga kaugel või sootuks kättesaamatud. Digilahendused ja kaugvastuvõtud võivad siin olla lahenduseks, kuid ka nende juurutamine vajab suuremat riiklikku toetust ja teadlikkuse tõstmist.
Stigma vähendamine ja varajane sekkumine
Paljud inimesed viivitavad abi otsimisega ka hirmu tõttu, et neid mõistetakse hukka või peetakse nõrgaks. Mida lihtsam ja kättesaadavam on vaimse tervise spetsialisti poole pöördumine, seda enam normaliseerub arusaam, et vaimne heaolu on osa terviklikust elust. Varajane sekkumine mitte ainult ei säästa inimesi suurematest kannatustest, vaid vähendab ka ühiskonnale tekkivaid kulutusi.
Kuidas teekonda lühendada?
- Rohkem ressursse vaimse tervise teenustele: Riiklikul tasandil tuleks suurendada vaimse tervise valdkonna rahastust, et luua rohkem spetsialisti ametikohti ja parandada teenuste kättesaadavust.
- Esimese tasandi abi kättesaadavus: Perearstidel ja õdedel peaks olema rohkem koolitusi ja võimalusi pakkuda esmast nõustamist, suunates inimesed vajadusel kiiresti edasi.
- Digilahendused: Online-konsultatsioonid ja vaimse tervise platvormid saavad aidata katta nõudluse puudujääke ja vähendada logistilisi tõkkeid.
- Haridus ja teadlikkus: Inimeste julgustamine varakult ja ilma häbitundeta abi otsima aitab ära hoida probleemide süvenemist.
Vaimse tervise toetamine peaks olema igaühe põhiõigus. Selleks peavad nii riiklikud poliitikad kui ka ühiskondlik hoiakud soodustama seda, et teekond spetsialisti juurde oleks kiire, sujuv ja lihtne. Ainult nii saame tagada, et iga inimene saab vajaliku toe õigeaegselt.
Põhjalikuma ülevaate Eesti noorte soovitustest leiab õiguskantsleri aastaülevaatest ja Euroopa noorte nõuandjate soovitused Euroopa lasteombudsmanide võrgustiku kodulehelt.
