Kristina Laul
siseriikliku nõustamisteenuse juht, Sotsiaalkindlustusamet
Maarja Kähr
siseriikliku nõustamisteenuse nõunik, Sotsiaalkindlustusamet
MTÜ Lastekaitse Liit koostöös Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonnaga korraldas käesoleva aasta sügisel võrgustikukoolitusi „Koostöös lapse heaks – rollid, vastutus ja koostöö abivajava ja hädaohus oleva lapse märkamisel ja toetamisel“ neljas kohalikus omavalitsuses. Koolituse eesmärgiks oli kokku tuua piirkonna lastega töötavad spetsialistid eri valdkondadest, et üheskoos arutleda lapse õiguste ja heaolu tagamise põhimõtete üle.
Võrgustikutöö meetod lapse abivajaduse vähendamiseks
Vastavalt lastekaitseseadusele tuleb lapsele abi osutamisel rakendada võrgustikutööd. Võrgustikutöö on erinevate osapoolte vaheline koostöö, kus igal võrgustikuliikmel on oma kindel roll, kokkulepitud ülesanded, mille eesmärk on tagada abivajava lapse juhtumi terviklik lahendamine ning igakülgne lapse heaolu ja turvalisus. Lastekaitses on lapse juhtumiga tegelev võrgustik enamasti formaalne, mis tähendab, et võrgustiku moodustavad lapse ja perega kokku puutuvad spetsialistid üle kogu Eesti, kelle ülesanne on lähtuvalt enda ametirollist toetada lapse ja pere toimetulekut.
Võrgustikutöö on edukas meetod lapse abivajaduse vähendamiseks, kui sellel on selge struktuur, tegevused ja kokkulepped on alati eesmärgistatud ning protsess on teadlikult juhitud.
Võrgustiku liikmed ja nende roll
Lastekaitsetöös on võrgustiku juht enamasti lastekaitsetöötaja, kuna juhtumikorraldajana peab tal olema lapsest ja perest tervikvaade. Lähtuvalt juhtumist võivad võrgustikuliikmete hulka kuuluda erinevate valdkondade spetsialistid, näiteks politsei, haridustöötajad, tervishoiutöötajad, psühholoog jne. Oluline on järgida, et kõik liikmed lähtuksid enda ametiülesannetest ning rollist. Rolliselgus võimaldab määrata osalejate vastuste piire lapse heaolu ja õiguste tagamisel, mis omakorda aitab vältida segadust ja kattuvaid tegevusi pere abistamisel.
Äärmiselt oluline on pöörata tähelepanu võrgustikuliikmete valikule juhtumipõhiselt ning liikmete roll ja hulk võib lähtuvalt lapse olukorrast alati muutuda. Lapse ja tema perega seotud isikuandmeid tohib töödelda vaid lapse abistamise eesmärgil ning ainult spetsialistide tööülesannete täitmise piirides, et tagada lapse ja pere õiglane ja lugupidav kohtlemine. Võrgustikutöö edu saab alguse meeskonna õigest valikust, mistõttu peab lastekaitsetöötaja kohtumisi eesmärgistatult planeerima ning mõtlema enne iga uut kohtumist, milliseid liikmeid on konkreetsele kohtumisele vajalik kutsuda. Näiteks kui varasemalt on lapsel olnud kokkupuuteid poltiseiga, kuid tänaseks enam ei ole, siis ei ole vajalik politsei osalemine võrgustikul, kuna ei oma lapse ja pere toetamisel rolli.
Laste ja pere kaasamine võrgustikutöösse
Sama tähtis nagu on võrgustikuliikmete õige valik, on seda ka lapse ja pere kaasamine võrgustikutöösse. Lapsel ja perel on õigus kaasa rääkida oma elu puudutavates küsimustes, leida koostöös spetsialistidega lahendusi, avaldada oma seisukohti ja mõjutada otsuseid, mis puudutab nende praegust ja tulevast elukorraldust. Kaasates lapse ja pere kohtumistele, kuulates lapse ja pere vajadusi ning seda, mida nemad peavad oluliseks, tekitame usalduse ja partnerluse, mis viib parimate lahendusteni ja loob aluse läbipaistvale lapse ja pere abistamise protsessile.
Kahtlemata on lapse kaasamine võrgustikutöösse lastekaitsetöötaja jaoks keeruline ning aeganõudev ülesanne. Kuivõrd iga laps on erinev, nõuab ka lapsele lähenemine individuaalset tööd ning lapse toetamist temale sobivate meetoditega. Lapse kaasamine võib olla pikaajaline protsess ning vajab ka rohkema aja planeerimist, kuid pikaajaliste tulemuste saavutamiseks hädavajalik. Nagu võrgustikuliikmetel on oluline rolliteadlikus, siis ka vanema osalemine peab olema teadlik tegevus.
Lapsevanem peab mõistma enda rolli ning läbi selle tunnetab, et tal on õigus ja kohustus rääkida kaasa tema ja lapse elu puudutavates küsimustes ning võtta vastutust enda lapse heaolu ja õiguste tagamise eest.
Vaade kohalike omavalitsuste võrgustikutööle
Koolitused tõid välja, et lastekaitsetöötajatel on lastega keeruline kontakti luua ning laps ei ole nõus kohtumistel osalema. Oluline on anda lapsele aega selgusele jõudmisele enda osalemise osas. Mõningatel juhtudel ongi vajalik lapse otsust aktsepteerida, kuid siis on oluline leida lapse jaoks usaldusisik, kes saab talle selgitada, milliseid otsuseid kohtumistel tehti ning milliseid teda puudutavaid küsimusi arutati – ka see on osa võrgustikutööst. Lapse jaoks on oluline tunda, et ta on kaasatud ning et tema hääl on tähtis. Kohtumistel kohalike omavalitsustega ning siseriikliku nõustamisteenuse raames puutume sageli kokku juhtumitega, kus võrgustikutöö kui meetod vajab veel toetamist ning arendamist.
Tänases ühiskonnas ja kvaliteetse lastekaitsetöö tagamisel on oluline koostöö, mis võimaldab võimalikult varajast lapse ja pere murede märkamist ning ennetab edasiste probleemide süvenemist. Kohalikes omavalitsustes on küll ressurss spetsialistide näol olemas, kuid võrgustikutööd ei kasutata kui ühte võimalikku sekkumist lapse abivajaduse vähendamiseks. Spetsialistid teadvustavad enda rolli lapse abistamisel ning vahetavad ka omavahel informatsiooni, kuid meetodina rakendatakse võrgustikutööd juhtumites ebaregulaarselt ning kohtumised toimuvad valdavalt siis, kui juhtumis kerkib üles uus probleem, mis vajab kiiret sekkumist. Oluline on mõista, et võrgustikutöö annab häid tulemusi vaid siis, kui toimuvad regulaarsed mõtestatud kohtumised.
Koolitustel osalenud kohalikud omavalitsused olid kõik omanäolised ning koostöös kaardistati kohaliku tasandi võrgustikutöö seniseid tugevusi, milleks valdavalt oli kooskäiv ning headel suhetel põhinev spetsialistide võrgustik ning võime hoida professionaalsust ja neutraalsust ka väiksemates kogukondades. Välja on kujunenud juba toimivad koostööliinid, spetsialistid on teadlikud oma rollist ja vastutusest ning tunnevad hästi oma piirkonna lapsi ja peresid. Samas tõdeti, et võrgustikutööd saaks teha veelgi tõhusamaks kaasates võrgustikku nii last kui ka peret. Lastekaitsetöötajad tõid ka välja, et puudust tunnevad nad eelkõige tervishoiutöötajatest, kes valdavalt võrgustikukohtumistel ei osale. Tervishoiutöötajad tuua sisendit ja analüüsida lapse tervislikku seisundit ning seda kuidas planeeritavad tegevused võivad sellele mõju avaldada. Samuti toodi välja vähest koostööd huvihariduse juhendajate ja treeneritega, kes omavad väärtuslikku infot lapse kohta ka väljaspool kodu ja kooli keskkonda. Näiteks on olnud juhtumeid, kus treeneril on lapsega väga hea kontakt ning laps on avanud talle muresid enda koduse keskkonna kohta.
Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna nõustamisteenuste talitus on valmis igakülgselt toetama kohalikke omavalitsusi lastekaitse juhtumite lahendamisel, mis hõlmab vajadusel ka võrgustikukohtumiste algatamise toetamist. Nõustamisteenuse kohta saab täpsemalt lugeda Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Võrgustikutöö mudel „Ringist välja“
Samuti soovitame riskikäitumisega noorte puhul rakendada võrgustikutöö mudelit “Ringist välja,” mis annab selge tegevusraamistiku võrgustikule, mis on suunatud noore probleemi lahendamisele. Selle rakendamise eelduseks on esmalt võrgustiku valmisolek teha intensiivset ja struktureeritud koostööd panustades võrdselt noore ja tema pere toetamisse. See tagab kõikide osapoolte teadliku koormuse jaotamise ja rolliselguse ning tervikpildi. Mudel toob endaga kaasa struktuuri ja tööriistad, mis toetavad valdkonnaülesel võrgustikul leida üles riskikäitumise juurpõhjused ning selle alusel planeerida toetavad tegevused, luues ühe ühise ja reaalse eesmärgi. Võrgustikutöö märksõnadeks on intensiivsus, mis vastaks hetkevajadusele, traumateadlikkus, noorekeskne lähenemine, tulevikule suunatus ja taasava õiguse põhimõtetest lähtumine. Noore ja pere kaasamine arvestab nende valmisolekut ja võimekust, mida protsessis saab ajakohastada. Näiteks võib keerulise ja mitmetahulise juhtumi võrgustiku spetsialistide ring olla suur, sest noor ja pere puutuvad kokku paljude spetsialistidega. Kohtumisel noore ja perega selgitatakse välja, kellega noor on valmis kohtuma, et talle oleks tagatud turvatunne. See vähendab hirmudest tulenevat vastupanu. Kas siin on võimalik noorel ja perel toetuda usaldusisikule, kelle noor saab endale võrgustikust valida. Kõiki noore ja pere edusamme tunnustatakse ja tähistatakse, mis omakorda kinnistab positiivset ja õiguskuulekat käitumist. Kui noorele on mudelis toeks usaldusisik, siis Ringist välja mudeli juhtumikorraldajale ja võrgustikule on omakorda toeks mudeli rakendamisel Sotsiaalkindlustusameti poolt Ringist välja mentor, kes vajadusel viib võrgustikus eelnevalt läbi mudeli rakendamiseks õppepäeva. „Ringist välja“ mudeli kohta saab lugeda täpsemalt siit.
