Helen Saarnik
MTÜ Lastekaitse Liit, huvikaitse juht

Laste elu, arengu ja turvalisuse paremaks tagamiseks on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) vastu võtnud eraldi dokumendi laste inimõigustest. Selleks on Lapse õiguste konventsioon (1989), millega Eesti liitus 1991. aastal. Lapse õiguste konventsiooni ratifitseerimisega lasub liikmesriigil kohustus esitada iga viie aasta tagant ÜRO Lapse õiguste komiteele raport, mis kirjeldab laste õiguste olukorda konventsiooni punktidest lähtuvalt ning millele komitee annab omapoolse hinnangu ja soovitused tulevikuks. Käesolev artikkel teeb ülevaate 2023. aastal MTÜ Lastekaitse Liidu poolt koostatud ja komiteele esitatud aruandest ning tutvustab sellele põhinevaid 2024. aastal välja antud ÜRO Lapse õiguste komitee ettepanekuid Eestile.

Eesti esitas 2023. aasta kevadel ÜRO Lapse õiguste komiteele Eesti Vabariigi kombineeritud viienda kuni seitsmenda perioodilise aruande LÕK-i kohta, tuginedes aastate 2017–2022 tegevusele. Aruanne oli vastuseks 2021. aastal komitee esitatud tähelepanekutele. Lisaks riigi vastustele ootas Lapse õiguste komitee lisainfot ka valitsusvälistelt organisatsioonidelt, kellelt paluti ülevaadet  laiemast lapse õiguste olukorrast ja murekohtadest. 2023. aastal esitasid oma täiendavad raportid Õiguskantsleri kantselei, MTÜ Lastekaitse Liidu juhtimisel valitsusvälised organisatsioonid ning esmakordselt koostasid oma aruande ka lapsed ise!

Kõikide raportitega on võimalik tutvuda siin:

• MTÜ Lastekaitse Liidu raport
• Laste raport
• Õiguskantsleri raport
• Riigi raport

Riigi aruande puhul võib tõdeda, et üldiselt iseloomustab seda keskendumine seadusandlusele ja tulevikuplaanidele, kuid vähem on kirjeldatud tegelikku olukorda ja kitsaskohti. Alternatiivraportites esitatud informatsioon oli seega oluliseks sisendiks komitee tööle ning seetõttu kutsus Lapse õiguste komitee 2024. aasta veebruaris raporti esitanud valitsusväliste organisatsioonide esindajaid ja lapsi arutelule Genfi Šveitsis. MTÜ Lastekaitse Liidu esindaja Helen Saarnik ja Kristi Kähär (EPIKoda) ning MTÜ Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikud Mia-Ly Läänesaar ja Tuule Pihol vastasid komisjoniliikmete küsimustele ning andsid sisendit Eesti riigi eelolevaks istungiks.
Lapse õiguste komitee koosneb 18 lapse õiguse eksperdist, kellel on erinev kultuuriline ja ka teadmiste taust ning seetõttu oli istungitel oluline kirjeldada ka Eesti konteksti. Näiteks ei mõistnud meie riigi raportite koordinaator, Jaapanist pärit Dr. Mikiko Otani, miks on esitatud raportites kirjeldatud probleeme seoses ääremaastumisega, kui riigi pindala on vaid 45 339 km²? Lisaks esitati küsimusi lastekaitsetöö korralduse ja järelvalve, haridutee katkemise, laste osalemise võimaluste ning tervihoiusüsteemi kohta.

Olukord Eestis aastatel 2017-2022

Rahvaloenduse andmetel elas 2022. aasta alguses Eestis 269 111 last. Laste osakaal rahvastikust oli 19,7%. Möödunud ja veel käimasolevad kriisid on laste ja perede nii vaimset kui ka materiaalset heaolu kahjustanud ning esitanud ühiskonnale tervikuna uusi väljakutseid. Ärevust tekitavad nii sõda Ukrainas kui ka inflatsioon ning aastal 2022 suureneski mitmekordselt toimetulekutoetust vajavate perede arv. On tähelepanuväärne ja muret tekitav, et kui varasem peamine abivajaduse põhitegur oli töötus, siis aastal 2022 vähenes töötutega perede toetusesaajate hulk, kuid tõusis lastega perede osakaal.

Samuti mõjutas laste vaimset tervist ning ebavõrdsust COVID-19 poolt tekitanud kriis: eriolukorra ja sellele järgnenud piirangutega kaasnes laste vahel veelgi suurem ebavõrdsus, sh teenuste kättesaadavuses.

ÜRO Lapse Õiguste Komitee rõhutas 2017. aastal tehtud lõppjäreldustes Eesti teise kuni neljanda perioodilise aruande kohta, et kui riigi õigusaktid on suures osas konventsiooniga vastavuses, siis nende praktiline rakendamine seda alati ei ole. Ka aastal 2023 võib paraku sama tõdeda, olgu siis kõne all näiteks füüsilise karistamise pooldajate suur arv, teenuste ebaühtlane kättesaadavus ja regionaalne ebavõrdsus, laste vähene osalus või elatisvõlgnike arvu kasv. Need on murekohad, millele juhtisid tähelepanu nii MTÜ Lastekaitse Liit kui ka Õiguskantsleri kantselei juba 2015. aastal esitatud aruannetes kolmanda ja neljanda perioodi kohta. Olulisemad ikka veel lahendamist vajavad kitsaskohad on lastekaitsetöötajate ebapiisav arv ja ennetustöö puudlik korraldus. Erinevatest uuringutest nähtub, et süsteemsed probleemid esinevad nii ametiasutuste valdkondlikus koostöös kui omavalitsuste suutlikkuses.

Lisaks kasvab iga aastaga ka abi vajavate laste arv. Probleemiks on olnud riigi ebapiisav tugi puudega lapse hooldamisel ning väljakutseid esitab jätkuvalt kaasava hariduse täielik rakendamine. Olukorras, kus erivajadustega laste arv koolides ja lasteaedades kasvab, on mitmeid probleeme, mis vajaksid kaasava hariduse teostumiseks kiiret lahendamist: näiteks haridusliku erivajaduse varajane märkamine, õigeaegne eripedagoogiline sekkumine, õpetajakoolitus ja hariduslikud tugiteenused erivajadustega lastele. Positiivne on erivajadusega laste tugisüsteemi reformi käivitamine, kuid tegelikkuses leidub paraku veel olukordi, kus puudega lapsele ei leita õppetöös osalemiseks sobivat koolikohta ega vajalikke tugiteenuseid.

Eesti lastel on psüühika- ja käitumishäirete arv pidevas tõusutrendis, kuid keskustest eemal elavatele lastele ei jätku vaimset tervist toetavad teenuseid piisavalt või pole need kättesaadavad. Tunnustame riiki, et 2021. aastal muutis Riigikogu psühhiaatrilise abi seadust nii, et piisava kaalutlusvõimega laps tohib edaspidi iseseisvalt, ilma vanemate loata abi saamiseks psühhiaatri poole pöörduda. Kuid lahendada tuleb süvenevat tervishoiutöötajate, eriti õdede ning tervikuna esmatasandi ja vaimse tervise spetsialistide puudust ning sellega kaasnevaid riske Eestis.

Samuti on positiivne, et Eesti riik on kinnitanud Heaolu arengukava 2023–2030, mis keskendub vanemahariduse edendamisele, peresõbralikuma keskkonna loomisele ja lastekaitsekorralduse uuendamisele ning kavandatud on nii lastekaitsereform kui ka erivajadustega laste tugisüsteemide reform. Ka Lapse õiguste komitee kiitis riiki juba ellu viidud ja ka tulevikuks kavandatud poliitiliste, seadusandlike ja institutsionaalsete meetmete eest. Samas tuleb kriitiliselt hinnata kavandatud muudatuste realiseerumist käesolevates majandus- ja kärpetingimustes. Oluline on, et riik leiaks esitatud eesmärkide täitmiseks vajalikud finants- ja inimressursid.

Üldine laste ja noorte kaasamine on paranenud, kuid siiski vähene. Ka uuest Heaolu arengukavast jäid välja lapse osalusega seotud teemad, mis selle eelkäijas – Laste ja perede arengukavas – olid varasemalt esindatud. Lisaks näitavad uuringud, et paljudel lastega ja laste heaks töötavatel spetsialistidel/asutustel napib laste kaasamiseks ja osaluse toetamiseks teadmisi ja oskusi, samas ka aja- ja inimressurssi. Varasemaga võrreldes on vaja suuremat tähelepanu pöörata riiklike andmete kogumisele (sh laste arvamused) ning eraldi keskenduda ka sotsiaalselt tõrjutud laste ja vähemate võimalustega laste kaasamisele.

Laste raport

Esmakordselt kasutasid ka lapsed ja noored võimalust esitada endapoolne kokkuvõte sellest, mida nad soovivad öelda ÜRO Lapse õiguste komiteele oma olukorra kohta Eestis: kuidas neil läheb ning mis valmistab muret ja rõõmu.

Laste raporti koostamist korraldasid MTÜ Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikud. Neile olid abiks Õiguskantsleri Kantselei laste ja noorte õiguste osakonna nõunikud ning MTÜ Lastekaitse Liidu töötajad. MTÜ Lastekaitse Liidu ja selle lapse õiguste saadikute üle-eestilise võrgustiku eesmärk on ka laste ja noorte hääle kuuldavamaks tegemine ning lapse õiguste konventsiooni rakendamine.

Laste raportisse on koondatud mõtted sellest, kuidas on nende õigused kaitstud ning mis võiks laste elus teisiti olla. Raporti põhjal tegid lapse õiguste saadikud videoklipi, mis on tõlgitud ka vene ja inglise keelde ja mida nad esitasid ka kohtumisel komiteega.