Page 44 - Märka last ajakiri - november 2020
P. 44

 44
Märka last / november 2020
selgitusi, võib esineda ka hulgaliselt raskemini märgatavaid tunnuseid koolikiusamisest. Näiteks kui teie laps, kes muidu läks hea meelega kooli, ei taha sinna enam minna ning keeldub toimuvast isegi rääki- mast. Lisaks võivad lapsed kasutada ka vältimistehnikat: nad lihtsalt ei lähe enam kooli. Pidevalt kiusatavatel õpilastel alaneb enesehinnang ja kaob austus iseenda vastu. Nad tunnevad ennast süüdi kiusamise esile- kutsumises ning kõik see omakorda tingib kiusatute õpivõime ja kes- kendumise languse. Seetõttu kannatab osa lapsi pideva stressi all, mille sümptomiteks on kõige sagedamini pea- ja kõhuvalu, õudusunenägude nägemine ja unehäired. Laps võib muutuda närvilisemaks ja agres- siivsemaks või depressiivseks. Lapsevanem võib ohumärgina tajuda, et tema lapsel on väga vähe sõpru või hakkavad senised kaduma, eriti klassikaaslaste hulgast ning laps soovib kapselduda koduseinte vahele.
Mida saab aga lapsevanem teha, kui on märganud, et tema laps on koolivägivalla ohver? Milline nõuanne oleks jätkusuutlik ja tõeliselt last toetav?
Kui laps on sattunud kiusamise ohvriks, siis kuula ta ära ja kinnita, et soovid aidata ning et te leiate üheskoos probleemile lahenduse. Leia iga päev oma lapsega kahekesi rääkimiseks aega - kasvõi pool tundi, et laps tunneks, et temast hoolitakse ja tahetakse siiralt aidata.
Hoolitse selle eest, et teie vestlusest ei kujuneks ülekuulamine. Selleks usalda lapsele oma elumuresid ja hirme ning küsi ka tema tunnete kohta. Jutuajamiste käigus väldi kasutuid soovitusi nagu: “Ära tee väl- ja!”, “Kannata ära, kõik läheb mööda!”, “Kasvata iseloomu!”, “Anna ise vastu!” või “Vasta samaga!”. Lisaks püüa kontakteeruda lapse seniste sõpradega ning nende vanematega, sest sageli räägivad lapsed oma vanematele teiste laste muutustest ja klassis toimuvast. Kuid pea mee- les, et seda võid teha vaid vaid oma lapse teadmisel ja lubamisel. Võta kindlasti ühendust ka klassijuhatajaga, kuid püüa seda teha silmast silma, ilma interneti vahenduseta. Peegelda õpetajale oma muret keda- gi otseselt süüdistamata. Õpetaja saab aidata luua kontakti koolipsüh- holoogi või muu tugispetsialistiga, kes aitaks kujunenud olukorras nii ohvrit kui ka kiusajaid.
Kui tunned, et klassijuhataja ning tugispetsialisti poolt pakutu ei ole olukorra lahendamiseks piisav või ei suudeta probleemi iseseisvalt lahendada, pöördu kooli juhtkonna poole. Vaidlusküsimustes on võima-




























































































   42   43   44   45   46