Page 42 - Märka last ajakiri - november 2020
P. 42
42
Märka last / november 2020
Suurim vägivald lapse suhtes on see, kui last ei märgata
Toivo Niiberg koostöös programmi “Kiusamisest vabaks!” meeskonnaga
Mida väiksem on laps, seda suuremal määral sõltub ta oma lähimatest sugulastest - eriti emast ja isast, vanavanematest, onudest, tädidest ning “olulistest teistest”. Aastate möödudes muutub aga laps järjest iseseisvamaks ning üha enam hakkab mõjutama koduväline õpikeskkond – esialgu kas lasteaed või sõim, hiljem kool. Õpikeskkond hakkab kujundama lapse arusaamu heaks olemisest ja teistega koostööst, selle abil õpib ta arvestama teiste vajadustega ja enda egoga. Seepärast on vaja pöörata tähelepanu laste kasvatamisele mittevägivaldseteks, enesekindlateks ja oma sotsiaalseid probleeme rahumeelselt lahendavateks kodanikeks.
Kui juba algklassides ei peeta kiusamist prob- leemiks, vaid arvatakse see olevat koolis tavaline nähtus, siis omandavad õpi- lased kiiresti oskuse vägivallaga oma tahtmist saama. Kiusamine muutub tavaliseks suhtlemisnormiks. Nii
kasvatab ühiskond laps-kiusa- jatest täiskasvanud kodanikke, kellel tuleb suure tõenäosusega vastust anda ühiskonnavastaste kuritegude eest. Koolikiusamine on suur probleem kogu maa- ilmas, kuid oma panuse kiusamise lõpetamisesse saab anda meist igaüks.
Koolivägivalla kaheks tasandiks
on pseudovägivald ehk süüdimatu agressiivne käitumine, mille taga on sageli meedias nähtu matkimine
