Siia lehele toome järjest kokku parimaid praktikaid ning kõige olulisemaid nõuandeid, mida on vaja lastel teada, kui nad meediaga suhtlevad.
Ühtlasi oleme lastega seotud meediakajastuse hea tava osas abiks ajakirjanikele, kelle töö on lastega seotud teemade kajastamine.
LAPSED ja MEEDIA
Eesti ajakirjanduseetika koodeks
3.6. Lapsi tuleb üldjuhul intervjueerida või temast ülesvõtteid teha lapsevanema või lapse eest vastutava isiku juuresolekul või nõusolekul. Sellest reeglist võib teha erandeid, kui intervjuu kaitseb lapse huve või kui ta on niigi avalikkuse tähelepanu all.
4.7. Vanemate vaidlusi laste hooldusküsimuste üle üldjuhul ei kajastata.
4.8. /…/Ohvreid ja alaealisi kurjategijaid üldjuhul avalikkuse jaoks ei identifitseerita.
Loe lisaks: Meedia ja lapse õigused
Vanem peab last meedia eest kaitsma
Soovitused ajakirjanikele
- Lapsed võivad olla suurepäraseks ajakirjandusliku materjali allikaks, aidates näha asju teisest vaatepunktist ning pakkudes uudseid lähenemisi küsimustes, mis neid otseselt puudutavad: haridus, mäng, koolikiusamine ning teised väärkohtlemise liigid jne. Võimalikult adekvaatsema pildi saamiseks püüdke vestelda erineva sotsiaalse taustaga lastega.
- Viige ennast kurssi ministeeriumi tööga, kelle valitsemisalasse kuulub lastega seonduva koordineerimine ja korraldamine. Kui teie riigis on olemas laste ombudsman, siis tutvuge ka tema tegevusega. Kas lapsed ise tunnetavad, et vastutavad ametkonnad esindavad neid vajalikul määral? Konsulteerige mittetulundusühingutega, kelle tegevus on suunatud lastele ning kes võivad teid kokku viia lastega, kellel on midagi huvitavat öelda.
- Kindlasti tasub alati meeles pidada erinevate maade laste arvamusi selle kohta, mis neile ei meeldi viisis, kuidas neid meedias või meedia poolt on kujutatud.
Lapsed on öelnud, et neile ei meeldi:
- kui neid naeruvääristatakse, sunnitakse käituma tsirkuseloomadena või kujutatakse lihtsalt rumalate ja asjatundmatutena;
- kui üldsuse emotsioonide esilekutsumiseks rõhutatakse liialt nende armsust või haletsusväärsust;
- kui neid üleolevalt koheldakse ning kui täiskasvanud neile sõnu suhu pannes ja vahele segades räägivad asjadest, millega lapsed ise on paremini kursis;
- kui neisse suhtutakse kui ühtsesse probleemgruppi.
Allikas: “Laste intervjueerimine”, Sarah McCrum & Lotte Hughes
Save the Children UK, 1998, ISBN 1 89920 71 8
GALERII: Lastekaitse Liidu meedialaager tõi Tartusse kokku sarnaste huvidega noored
Lapse õiguste konventsioon
ÜRO “Lapse õiguste konventsioon” selgitab, mida riikide valitsused ja kõik ühiskonnaliikmed peaksid tegema, et kaitsta ja avalikkusele tutvustada iga lapse võõrandamatuid inimõigusi.
Konventsioon võeti ühehäälselt vastu ÜRO Peaassamblee poolt 20. novembril 1989. aastal ning peale Somaalia ja Ameerika Ühendriikide on selle tänaseks ratifitseerinud kõik maailma riigid. Konventsiooni ratifitseerimisega võtab riik endale kohustuse tagada igale oma territooriumil elavale lapsele turvaline ja arengut toetav kasvukeskkond, kõrgetasemelise hariduse ja arstiabi kättesaadavus ning normaalne elatustase.
Konventsiooni ratifitseerimisega tõotab iga riik kaitsta lapsi igasuguse diskrimineerimise, seksuaalse ja ärieesmärgilise ekspluateerimise ning väärkohtlemise eest, pöörates erilist tähelepanu vanemateta lastele ja laps-pagulastele.
Konventsiooniga ühinemine tähendab muuhulgas tunnustamist, et igal lapsel on õigus:
- kaasa rääkida teda puudutavate otsuste langetamisel;
- mõtte-, sõna-, südametunnistuse- ja usuvabadusele;
- eraelule ja mängule;
- moodustada klubisid ja organisatsioone;
- vabalt saada informatsiooni (riigilt, meedia vahendusel);
- teha teatavaks oma mõtteid ja informatsiooni.
Riik saab konventsiooni kasutada mõõdupuuna laste olukorra ja elujärje parandamiseks kasutuselevõetud meetmete ja nende tulemuslikkuse
hindamisel.