Page 43 - Märka last ajakiri - sügis 2021

gime. Nii tasub sõnastada, et keegi pole vaimse tervise ohver, vaid tal on see haigus; keegi ei ole anorektik, vaid tal on diagnoositud anorek- sia; keegi ei kannata vaimse tervise hädade all ega soorita edukalt enesetapukatset. Eneseväljenduses võib peituda palju ja need, kes millal iganes on kõnelnud oma vaimse tervisega seotud muredest, teavad, kui oluline on neist teemadest tundlikult rääkida. Eriti tähelepanelik tuleb olla noorte inimestega, sest suur osa vaimse tervise muresid avaldub noores eas. Just nendel esineb sagedasti olukordi, kus peaks kellelegi rääkima oma hingemuredest, kuid vestlus kisub kiiva ja abivajaja saab üleoleva suhtumise osaliseks.
Viimastel õpetajatele korraldatud vaimse tervise esmaabi koolitustel, mida mul on võimalus olnud läbi viia, tekkis avatud õhkkond jagamaks nii igapäevaseid muresid kui ka ausaid arvamusi seoses koolikeskkonnas ilmnenud häbimärgistamisega. Kooliaasta alguse puhul soovin kooli- õpetajaid ning tugispetsialiste üles kutsuda märkamaks, kuidas kooli- personal ühest või teisest õpilasest, kolleegist või probleemist räägib. Kas see kõnelemisviis pigem kinnitab stigmat või kujundab seda ümber? Kas see pigem toetab või takistab lahenduseni jõudmist? Soovin, et võiksime rohkem panustada koolikeskkonnas valitsevaks turvaliseks ja toetavaks õhkkonnaks, kus kellestki ei minda mööda ja on rohkem jul- gust üksteist päriselt märgata.
Kui tegemist on pakilise murega, siis ära jää üksi – abi on olemas:
* Kiirabi: 112 (24h)
* Lasteabi: 116111 (24h)
* Ohvriabi telefon 116 006 (24h)
* Hingehoiu telefon 116 123 (24h)
* Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)
* Peaasi.ee vaimse tervise esmaabi koolitused ja nõustamine: peaasi.ee
* Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine: envtl.ee
Märka last / sügis 2021
43