Page 42 - Märka last ajakiri - sügis 2021

Ära mine mööda ehk milleks
vaimse tervise esmaabi Elina Kivinukk
peaasi.ee koolitaja
Juulikuus köitis sotsiaalmeedias mu tähelepanu
Lääne prefektuuri postitus vaprast mehest, kes julges linnatänaval appi minna ilmselt enesetap- pu sooritavale naisele. Uudises avaldati imestust, kuivõrd ükskõiksed olid teised möödakäijad. Kuigi see mind osalt üllatas, siis ometi - teades vaimse tervise esma- abi koolitustelt, kui suurt ebakindlust võivad taolised olukorrad
tekitada - püüan ka möödakäijaid mõista.
Vaimse tervise esmaabi koolitused on mõeldud puhkudeks, kus on võimalik teist inimest – lähedast, töökaaslast, sõpra või ka võhivõõrast – toetada. Nii nagu teame füüsilise tervise esmaabi puhul abivõtteid, nii on võimalik ka vaimse tervise esmaabi andmiseks õppida ja eelnevalt harjutada oskusi, et hädasolija tunneks end mõistetuna, ärakuulatuna. Et ta tunneks end piisavalt väärtuslikuna otsimaks edasist abi. Mitmed koolitustel osalejad on õpetatava kasutegurina nimetanud eelkõige enesekindluse suurenemist olukordades, mis muidu võivad ehk kõhe- daks muuta. Kuidas reageerida, kui keegi räägib enda vaimse tervise diagnoosist? Mida öelda, kui keegi tunnistab, et tal on enesetapumõt- ted? Kuidas seejuures iseennast hoida? Need teemad tulevad koolitus- tel jutuks. Osalejad saavad uut kasulikku infot ja vajalikke nõuandeid, meenutatakse samateemalist varemkuuldut ja –kogetut.
Lisaks vaimse tervise valdkonnaalastele teadmistele, uuematele uurin- gutele ja oskuste harjutamisele pööratakse suurt tähelepanu ka eelhoia- kutele, häbimärgistavale kõnepruugile ning halvustavale suhtumisele. Miks see oluline on? Enne, kui saame kedagi toetada või ta hinnan- guvabalt ära kuulata, peame ausalt iseendasse vaatama ning mõistma, mida me ise vaimse tervise teemadest mõtleme ja kuidas nendest rää-
42
Märka last / sügis 2021