Page 22 - Märka last ajakiri - sügis 2021
P. 22
Kui varasematel aegadel ilmunud raamatutes võtavad tegelased kiusamist kui elu ebameeldivat, kuid siiski loomulikku kõrvalnähtust, siis nüüdisaja lasteraamatute vanemad reageerivad olukorrale märksa jõulisemalt. Selles osas on märgatav erinevus näiteks Ole Lund Kirke- gaardi „Kummi-Tarzani“ isa ja Rose Lagercrantzi „Mu süda hõiskab ja naerab“ peategelase Dora isa reageeringu vahel. Kui „Kummi-Tarzanis“ annab isa poisile nõu, et see peab ise tugevaks saama ja õppima vastu andma, siis Dora isa teavitab kiusamist märgates kooli, kus õpetaja olukorra lahendab ja meeldiva õhkkonna klassis taastab ilma Dorat vägivallale sundimata.
Enamasti tulevadki lastele olukorra lahendamisel appi täiskasvanud (vanemad, õpetajad, treenerid vm). Tavaliselt kiusatav ise olukorrast avameelselt täiskasvanuile ei räägi, pigem hakkab olukord lahenema tema sõprade või mõne pealtnägija kaudu. Kiusatav leiab raamatus tuge mõnelt üksikult sõbralt, hobiringi tuttavatelt, meelekosutust pakub ka tegelemine hobidega (lugemine, kirjutamine, muusika, sport jmt).
Lastekirjandusel tuginedes saab arutada keerukate teemade, sealhul- gas ka kiusamise fenomeni üle. See annab lugejatele võimaluse teiste inimeste siseilma näha, teistsuguste maailmavaadete ja mõttemust- ritega kokku puutuda. Samuti võivad raamatud juba kiusamisolukorda sattunud lastele pakkuda tuge, õpetada tõhusaid viise, kuidas sellega toime tulla ja abi otsida. Samas aga tasub meeles pidada, et emotsio- naalset intelligentsust ja sallivust erinevuste suhtes arendavad igasu- gused raamatud, mitte ainult need, kus kiusamine vaatluse all on.
22
Märka last / sügis 2021
