Page 21 - Märka last ajakiri - sügis 2021

Rohkelt on raamatuid, milles kiusu alla satutakse tervisest johtuvalt. Olgu need siis vaimsed probleemid, nagu Iben Akerlie jutustuses „Lars lol“, milles Downi sündroomiga klassikaaslast alavääristatakse, või füüsilised haigused, millega Rob Harrelli jutustuse „Vidusilm“ peategelasel kok-
ku puutuda tuleb.
Lasteraamatutes võib tuvastada kõiki kiusamise alaliike. Kui väiksematele lastele mõeldud raamatutes on kiusamine pigem füüsiline (tõukamine, näpistamine vm) ja verbaalne (hüüdnimede panemine, narrimine, aga ka ähvardamine ja hirmutamine), siis põhikooliõpilastele ja noortele mõeldud raamatutes kohtame sagedamini ka varjatud kiusamist (seltskonnast väljajätmist, tõrjumist koolisööklas, keeldumist rühmatöödest, kuulujuttude levitamist ja manipuleeri- mist).Värskemates lasteraamatutes on kirjeldatud ka küber- kiusamist, toimugu see siis ebameeldivate sõnumite saat- misena, sotsiaalvõrgustikus jagatud pilkefotodena või kiusa-
tava kohta tehtud meemidena.
Tavaliselt esitatakse lasteraamatus lugu vaid kiusatava pers- pektiivist. Nii pakuvad need lugejale võimalust piiluda teise inimese siseilma, näha maailma tema pilgu läbi. Üsna sage- li kasutatakse sellistes teostes minajutustust või päeviku- vormi. Siiski esineb ka raamatuid, mis pakuvad kiusamisest kui grupifenomist laiema pildi. Kõrvaltvaataja vaatepunkti toob esile näiteks Aino Perviku jutt „Paula päästab Kassiopeiat“, mis näitab, kuivõrd olu- line on kiusamist märgata ja sellele teistegi tähelepanu tõmmata. R. J. Palacio „Ime“ ja selle järg „Auggie & mina“ kasutab aga võimalust lasta oma teoses rääkida paljudel erinevatel kiusamisolukorra osalistel:
kiusataval, kiusajal, perekonnal, klassikaaslastel jne.
Märka last / sügis 2021
21