Page 24 - Märka last ajakiri - november 2020

niisama üle ei lähe. Võiks juhinduda põhimõtte järgi: “Kui asi tundub juba mulle vale, peaks midagi ette võtma.”
Ühendust tasuks võtta juba siis, kui näiteks väikest last on vanemate poolt füüsiliselt noomitud. Juba tutistamine või laksu andmine pole hea viis soovitud tulemuseni jõudmiseks. Kui täiskasvanud inimesele miski ei meeldi, ei lähe ta teise täiskasvanu juurde ega löö teda. Füüsiline karis- tamine näitab, et vanemal võib endal tuge vaja olla. Lapsevanemate toetamiseks on olemas koolitused ning programmid, kus õpetatakse kasvatamismeetodeid, mille eesmärgiks pole karistamine, vaid õpet- amine.
" “Me ju tahame, et meid märgatakse, meist hoolitakse ja keegi oleks meie jaoks olemas, et tunneksime ennast vajaliku ja olulisena,” julgustab Mari-Liis abivajajatest teada andma.
Üksi pole keegi
Mari-Liis täheldab, et lasteabisse pöördub aina enam just märka- jaid. Neid, kes räägivad sõbra eest. Tsiteerides meie loo peategelast: “Sõber ise räägib meile ja meie saame tulla appi, et vahendada abi jõudmist temale”.
“Laps võib tulla meie juurde tagasi, kirjutades või helistades mitmeid kordi lasteabisse. Kui ta tunneb ennast halvasti ja tahab vahepeal kellegagi rääkida lisaks enda pereliikmetele või psühholoogile, siis ta saab seda kindlasti teha,” lisas ta.
Kuidas sõbrana aidata? Oluline on olla hädasolijate jaoks olemas, neid kuulda ja päriselt kuulata, toetada. Peab olema valmis ka sel- leks, et hädas olev sõber ei soovi enda muredest rääkida. Sellegipool- est ei tasu hakata tavapäraseid rutiine muutma, sõbrast eemale hoidma, temaga vähem suhtlema.
24
Märka last / november 2020