Page 23 - Märka last ajakiri - november 2020

Lastega töötamine
Keskkoolis olles polnud tal mingisugust- ki mõtet tulevikus tegeleda lastekaitse teemadega. Tihedam kokkupuude ja suurem huvi tekkis erasektoris tööta- des, kus tegeldi sotsiaalsete projektide- ga ning sealhulgas ka lapsi puudutavate teemadega.
“Suur roll on sellel, et kõik tahaksid panustada,
et lastel oleks hea,” nii räägib Mari-Liis headest
kolleegidest ning koostööpartneritest. Lasteabitelefon
niivõrd hästi tänu sellele, et teenuse taga on tugev meeskond ning südamega asja juures olevad inimesed.
Laste ja noortega töötamine erineb täiskasvanutega töötamisest. Peab oskama kuulata, õigesti suhelda ning saadud infot lahti mõtestada, tuleb olla vastuvõtlik ning luua mugav keskkond. Ei tohi unustada ka lapse kiitmist mõne tunnustava sõnaga. Kui laps tunneb poolehoidu, mitte vastuseisu, on rääkimine ning avanemine palju lihtsam.
Mari-Liisi sõnul võiksid ka täiskasvanud üksteist tihedamini tunnusta- da. “Erinevaid võimalusi teisi tunnustada tekib päevas tegelikult nii tih- ti,” räägib naine, “aga mitte alati ei märka neid kasutada”.
Kuidas märgata abivajajat?
Lapsed ei saa tihtipeale üksinda probleemseid olukordi lahendada, nad vajavad tuge. Selleks ei pea olema ainult terapeut, psühholoog. Abistada saavad ka sõbrad ja lähedased - märkajad. Ohumärgid ei pruugi olla selgelt nähtavad, tähele tuleb panna ka väikeseid muutusi inimeste käi- tumises. Näiteks - kui sõber hakkab märkama, et muidu rõõmsameelne kaaslane on nüüd endassetõmbunud või kehalise tundides enamasti lühikesi varrukaid kandev klassikaaslane kannab nüüd pikki riideid, tuleks edaspidi nendega tähelepanelikumalt suhelda. See, et laps hak- kab endale haiget tegema, võib olla abipalve väljapoole või viis, kuidas sisemisest valust üle saada. Laps või noor endale niisama viga tegema ei hakkaks.
Sellistele muutustele peaks tähelepanu pöörama, sest suured mured
töötab
Märka last / november 2020
23
d
n
ä
M
s
i
i
L
-
i
r
a
M