Page 39 - Märka last november 2021

võivad olla veel läbi elamata. Kuid ei tasu meelt heita! Kõik need hirmud on loomulikud ja neid ei tasu perelepitaja eest varjata. Perelepitaja on saanud põhjaliku väljaõppe ning omab kogemu- si, kuidas neid hirme sobival viisil maandada. Perelepitaja ei vali pooli, tema eesmärk on leida ühisosa, et tagada lapsele parim
elukorraldus. Perelepitus ei ole mõeldud tehtud vigade esiletoo- miseks. Lepitaja eesmärk on vaadata tulevikku ning aidata ka lap- sevanematel minevikus tekkinud vihast edasi liikuda. Pisaraid võib perelepituse protsessis küll ette tulla, kuid peale pikka arutelu on osapooltel tihtipeale kergendus - kuigi olukord on praegu raske, siis tekib lootus ja kindlustunne, et edaspidi saab paremini. Perelepituses toimuv on konfidentsiaalne. Parima ülevaate perelepituse protsessist leiab Sotsiaalkindlustusameti Youtube keskkonnast, kus on saadaval
video näidisseansist „Kuidas näeb välja perelepitus?“.
Müüt nr 4: „Mis ma ikka perelepitusse lähen, teine lap-
sevanem ei ole nii kui nii valmis kokku leppima!“
Vastus: Hästi sõlmitud kokkulepe kaitseb nii lapsevanemate kui ka laste huve.
Tavapäraselt takistavad perelepitaja poole pöördumast erinevad hirmud või eelarvamused. Perelepitus on vabatahtlik protsess, mistõttu seda ei toimu, kui üks osapooltest pole nõus osalema. Kui lapsevanem ei suuda teist lapsevanemat iseseisvalt veenda, võib abi paluda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja käest, kes saab osapoolele perelepituse eesmärke ning protsessi paremini selgitada. Lastekaitsetöötaja esmane püüdlus on, et lapsevanemad liiguks edasi võimalikult rahumeelse vanemluse poole, mis omakorda toetab laste heaolu.
Lisaks võib endisele elukaaslasele jagada lahkumineku materja- le, mis on saadaval Sotsiaalkindlustusameti raamatukogus (sotsiaal- kindlustusamet.ee/et/raamatukogu-otsing). Juhendmaterjalid võivad anda vajaminevat julgustust ja normaliseerivad protsessi. Kui teine osapool ei ole nõus kohe osalema, tasub olla kannatlik. Vahel võtab
Märka Last / november 2021
39