Page 37 - Märka last november 2021

Müüt nr 1: „Perelepitus on eksiga ära leppimiseks.“
Vastus: Ei ole!
Kui lahkuminevaid lapsevanemaid perelepitusse suunatakse, tekib tih- ti mure: „Ma ei taha ju oma ekspartneriga ära leppida!“. Perelepituse eesmärk ei ole endisi partnereid taasühendada, vaid hoopis pakkuda võimalust neutraalse vahendaja (perelepitaja) abil leida ühistele laste- le või lapsele uus elukorraldus. Perelepituse käigus otsitakse üksmeelt lapse hooldusõiguslikele küsimustele, näiteks nagu elatis või suhtluskord. Perelepitus on oma olemuselt kokkuleppe sõlmimine lapse parimates huvides. Teeme pereleppe!
Perelepituse tulemuseks on lapsevanemate vahel allkirjastatud kokku- lepe, mis reguleerib laste kasvatamisega seotud küsimused, tavaliselt nendes aspektides, mis lapsevanemate vahel erimeelsusi tekitavad. Mõne juhtumi puhul on probleemkohti kaks, mõne puhul kümme. Aega lahenduseni jõudmiseks võetakse nii palju kui lapsevanemad kokku- lepeteni jõudmiseks vajavad.
Müüt nr 2: „Las kohtunik otsustab, kellel on õigus! Kohus otsustab täpselt nii nagu vaja.“
Vastus: Kohtunik ei ole teie elu ekspert ja korraldaja.
Kohtusse minnes ollakse tavaliselt oma võidus kindlad, kuid välis- tatakse võimalus, et kaotajaks jäävad mõlemad osapooled, sh ka laps. Pahatihti toimub kohtus lapsevanemate poolt üksteise mustamine ning keskendutakse pigem puudujääkide esiletoomisele. Kohtunik aga teeb otsuse faktide pinnalt. Seega ootab lapsevanemaid kohtusse pöördudes ees pingeline, kulukas ja ebameeldiv protsess, mille tulemus ei pruugi kokkuvõttes rahuldada kumbagi osapoolt. Perelepitus seevastu arves- tab mõlema lapsevanema soove ja vajadusi ning seab esikohale lapse heaolu. Perelepitaja eesmärk on jõuda lapsevanematele sobivas tempos toimiva lahendini. Kohtunikud Eestis ja välisriikides on perelepituse osas väga toetaval seisukohal, sest ka nende silmis ei ole kohus sugugi õige lahendus tundlikes perekonnaasjades.
Märka Last / november 2021
37