Page 29 - Märka last november 2021
P. 29
Samas kehtib Eestis piirang, et ametiasutuselt võib alaealine lapsen- datu saada teavet lapsendamise kohta üksnes lapsendaja nõusolekul, mida paljudes riikides ei ole. Kui vanem ei taga lapse õigust teada oma päritolu, võib tegemist olla vanemliku võimu liialdusega ja lapse
parimate huvidega vastuolus tegutsemisega.
Eesti on teinud olulisi samme, tasakaalustamaks lapsen- datu ning lapsendaja ja bioloogilise vanema huve lapsendamissaladusse puutuvalt. Alates 1995. aas- tast ei ole enam lubatud lapsendatu sünnikuupäeva muutmine lapsendamissaladuse kaitseks. 2010. aastal jõustunud perekonnaseaduses täpsusta- ti oluliselt lapsendatu ligipääsu lapsendamist puudutavatele andmetele. Samuti kadus säte, et üle kümneaastase lapse nõusolekut ei ole vaja juhtudel, kui lapsendajaks on lapse kasuvanem ja laps ei tea seda. 2014. aas- tal jõustunud perekonnaseaduse muuda- tuste tulemusel ei vaja täisealine lapsenda- tu enam lapsendaja nõusolekut lapsendamise fakti ja bioloogilise pere andmete kohta teabe
saamiseks.
Ka rahvusvaheliselt on lapsendamissaladuse kontseptsioon muutumas leebemaks – muuhul- gas selle kaudu, et osas riikides on sätestatud seadusega lapsendaja kohustus rääkida lapsele
lapsendamisest.
Seega - lapsekesksetest ja avatud lapsendamise põhimõtetest mõtteainet jätkub.
Märka Last / november 2021
29
