Page 27 - Märka last november 2021

Õdede-vendade õigus teada lapsendamissaladust
Margit Sarv
Õiguskantsleri Kantselei, laste ja noorte õiguste osakond, vanemnõunik
ÜRO lapse õiguste konventsioon sätestab põhimõt- ted, et kõikides last puudutavates küsimustes tuleb esikohale seada tema parimad huvid ja tagada lapse võimalus nende küsimuste lahendamisel osaleda. Need põhimõtted on esmatähtsad ka lapsendamisel, kui lapsel on õde- sid-vendi. Arvestada tuleb ühest küljest lapse õigust kasvada (uues) perekonnas ja teisest küljest lapse õigust säilitada (ole- masolevad) suhted õdede-vendadega. Selles kontekstis ei tohiks lapsendamissaladus minna vastuollu lapse õigusega eraelu puu-
tumatusele, mis hõlmab õigust teada oma päritolu.
Eestile on üsna iseloomulik, et ühest bioloogilisest perest eraldatakse mitu õde-venda, keda kõiki üks asenduspere (hooldus-, eestkoste-, lapsendajapere) ei ole valmis kasvatada võtma. Eelmisel aastal lapsen- datutest vaid üks läks samasse perre koos kõikide õdede-vendadega. Pole tavatu, et mõni (noorem) laps lapsendatakse ja mõni (vanem) jääb asendushooldusele. Juhtub ka, et bioloogilised õed-vennad lapsen- datakse eri peredesse.
Kui bioloogiliste õdede-vendade eraldi lapsendamine on põhjendatud, tuleb sellegipoolest arvestada iga õe-venna õigusega teada oma pärito- lu, s.t ka õdede-vendade kohta.
Kohaldades perekonnaseadust koostoimes lapse õiguste konventsioon- ist ja lastekaitseseadusest tulenevate lapse parimate huvide arvesta- mise ja osalemise põhimõtetega, on lapsendatule ja tema bioloogilistele õdedele-vendadele tagatud õigus eraelu puutumatusele. Kui tõlgendada lapsendamissaladuse sätteid perekonnaseaduses põhiseaduspäraselt,
Märka Last / november 2021
27