Page 11 - Märka last november 2021

sel viibivatel noortel sagedased: depressiivsus, ärevushäire ja posttrau- maatiline stressihäire.
Kui ärevus kasvas üle pea, hakkasid mu käed värisema, pea läks tüh- jaks, võdisesin seesmiselt ja kartsin kõike. Isegi kui olin üksi ja tege- vusetult oma toas, valdas mind ometi suur hirm. Hirm tuleviku ees, teadmatus sellest, mis minust edaspidi saab. Eneseväärtustamisest ei tasu rääkidagi.
Ma justkui tõmbasin endale selga asendushooldusel viibiva noore inimese mantli, mis sümboliseeris saamatust, rumalust, teistest
halvem olemist. Uskusin sügavalt oma väärtusetusesse.
Muidugi ei kanna niisugust mantli kõik asendushooldusel viibinud inimesed, aga ometi suurem hulk, kui nad seda ise teadvustavad.
Sellist mantlit kandes ei olda päriselt ISE.
On väga oluline läbi mõelda, mida ja miks enda kohta niisugu- seid otsuseid langetatakse. On see päriselt-päriselt ka tõsi? Kas ma tõesti pole piisavalt tubli, et midagi minule olulist saavutada, tegeleda millegi tõepoolest vajalikuga, midagi elulist ette võtta? Kas tõesti jäävad mingid asjad tegemata ja saavutamata ning
minu tegelik potentsiaal realiseerimata?
Aga tookord kasvas ärevus üle pea. Ma ei tulnud enam toime, mul oli kogu aeg halb olla. Ma vajasin abi. See lihtsalt pun- nitas minust välja: pean minema teraapiasse, sest niimoodi
enam edasi jätkuda ei saa.
Üks asi on tunda, et vajatakse abi. Hoopis midagi muud on seda lõpuks ka küsida ja reaalselt vastu võtta. Kõik see nõuab julgust ja turvatunnet. Kuidas Sina jõudsid ära-
tundmiseni, et just nüüd on turvaline abi küsida?
See, et leiad endale kohe esimese korraga õige inimese appi, on jack- pot. Paraku oli mul varasemast ajast üks negatiivne kogemus, mille sain ülikooli algusaastatel. Elasin siis veel asenduskodus ja läksin mulle soovitatud terapeudi juurde. Peale seda pettumust jäi teraapias käimine tükiks ajaks soiku.
Märka Last / november 2021
11