Page 43 - Märka last ajakiri - mai 2020

peid, siis need kohtumisel ka teksti kooskõlastamise järel allkirjas- tatakse.
Kõik perelepituses toimuv on konfidentsiaalne – põhimõttel „What happens in Vegas, stays in Vegas“. Perelepitus ei ole kohtumenetluse jaoks toimuv tõendite kogumise üritus, sest eesmärgiks pole kohtuvaid- luse jätkamine. Lepituse eesmärgiks on uurida, kas vanemad ise leiavad võimalusi sisuliseks koostööks ja soovivad sõlmitud kokkuleppe kohaselt elada. Seepärast ei peeta ka üle kümne korra toimuvaid lepitusmenetlu- si perspektiivikateks. Tavaliselt selgub juba kolmandal-neljandal korral,
kas vanemad tõepoolest soovivad lahendust leida ja selle järgi elada või on pigem tegemist nendepoolse venitus- ja menetlustaktika-
ga.
Perelepituse läbiviimiseks sõlmivad vanemad lepingu vali- tud perelepitajaga (http://lepitus.ee/perelepitajad/). Tavaliselt on perelepitusseansid tasulised. Tasu suurus märgitakse lepingusse ja reeglina tasuvad mõlemad vanemad võrdse tasuosa. Tasu võrdselt jagamine ei ole absoluutseks reegliks, kuid võimaldab vältida vanemate pelgust, et „kes maksab, see tellib muusika“. Vähekind- lustatud vanemate eest on teatud juhtudel võimalik tasu- da ka laste elukohajärgsel eestkosteasutusel (linnaosa-, linna- või vallavalitsusel), kes korraldab nii perelepitusse
saatmise kui perelepitaja valiku.
Praegusel ajal jõuab suur osa vanematest perelepitaja juurde kas kohtu suunamisel kohtumenetluse kestel, kui kohus peab lepitust perspektiivseks, või lastekaitsespetsialisti soovitusel, kui vaidlus ei ole veel kohtusse jõudnud ja lastekaitsespetsialist peab lepitust perspektiivseks. Info vähesuse tõttu jõuab väiksem osa vane- matest või endistest elukaaslastest lepitaja juurde omal algatusel. Praegu aga arutavad Sotsiaalministeerium ja Justiitsministeerium ühe võimaliku lahendusena kavatsust muuta perelepitus lahkuminevate vanemate jaoks kohustuslikuks kohtueelseks etapiks. Seega võib edas- pidi muutuda kohustuslikuks tingimus, et kohtus ei saa hooldusõiguse muudatusi või suhtlusõiguse reguleerimist arutada enne, kui vanemad pole läbinud kohustuslikku, tõenäoliselt vähemalt osaliselt riiklikult
rahastatud perelepitust.
Märka last / mai 2020
43