Page 36 - Märka last september 2022

tõrjutakse ühistest mängudest kõrvale (Petersen, 2015). Eelkooliealised lasteaialapsed võivad rakendada nii otsest kui ka kaudset kiusamist, millele viitab ka Norra teadlane Mai Britt Helgesen antoloogias „Mobbing i barnehagen. Et sosialt fenomen” (Kiusamine lasteaias: sotsiaalne fenomen) (Helgesen, 2016).
Sõimedes ja lastehoidudes ei kasutata alla kolmeaastaste laste puhul sõna „kiusamine“, kuna nii väikesed ei valda veel strateegiaid, mis teisi lapsi teadlikult välistaksid.
MÜÜT 4. Kui rühmas või klassis kiusamist ei esine, pole programmi tarvis.
TÕDE. Programm „Kiusamisest vabaks!“ õpetab haridusasutuse personalile, lastele ja vanematele käitumismudeleid, mida kasutada kiusamisjuhtumite puhul (piiride seadmine, täiskasvanute informeerimine, passiivsete
pealtvaatajate sekkumine, kiusuohvrite toetamine jne). Siiski ei keskendu programm juba toimunud juhtumite reageerimisele, vaid asetab põhirõhu
ennetamisele. Ennetustöö seisneb grupis niisuguste võimalike eluliste situatsioonide läbimängimises, mõtestamises ja üldinimlike väärtustepõhiste kokkulepete saavutamises,
mis osutuvad kiusuolukordades käitudes vajalikeks.
MÜÜT 5. Ühe osa „Kiusamisest vabaks!“ harjutustest moodustab laste massaaž.
TÕDE. Sõna „massaaž“ kasutati programmi metoodiliste materjalide raamatu „Seda, keda puudutatakse, ei kiusata“ esimestes versioonides. Tegemist oli otsetõlkega taani keelest,
36
Märka Last / september 2022