Page 32 - Märka last november 2021

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsuses 41736/18, Suur vs Eesti (2020) rõhutas kohus, et vanema ja lapse võimalus koos olla on perekonnaelu tuum isegi siis, kui vane- mate omavaheline suhe on lõppenud. Riigi kohustuse kohta võtta positiivseid meetmeid on EIK korduvalt leidnud, et artikkel 8 sisaldab vanemate õigust meetmetele, mis aitaks neil oma lastega taasühineda, ning riigivõimude kohustust sel- liseid meetmeid võtta.
PKS 143 lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasva- tamist. Vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahusela- va vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus (PKS § 143 lg 21).
Seega, kui vanem ei saa piisavalt oma lapsega koos aega veeta või vanema ja lapse suhe on katkenud, on vanemal õigus pöörduda suht- luskorra kindlaksmääramise avaldusega kohtusse. Veelgi enam, vane- mal on õigus esialgse õiguskaitse korras nõuda, et laps antaks talle viivitamatult üle ning kohtumenetluse ajaks määrataks kindlaks lapse ja vanema suhtlemise kord. Suhtluskorra täitmise kohustus lasub lapse- ga koos elaval vanemal.
Olukorras, kus lapsega koos elav vanem ei toeta lapse ja lahus elava vanema suhet või ei täida kohtuga poolt kindlaks määratud lapsega suhtlemise korda, tuleb lapse huvidest lähtuvalt nii last- ekaitsel kui kohtul sekkuda ja reageerida võimalikult kiiresti! Kui vanem ütleb, et laps ei taha teise vanema juurde minna, tuleb välja selgitada, millistel põhjustel laps oma teise vanemaga suhelda ei soovi. Kirjeldatud juhtumite puhul on ajaline faktor äärmiselt olulise täht- susega. Kui laps on juba teisest vanemast võõrandatud, on sellel sageli pöördumatud tagajärjed. Vanem, kes takistab lapse ja lahus elava vane- ma suhtlust või ei toeta seda, rikub oluliselt lapse õigusi ja huve ning kahjustab lapse vaimset tervist, arengut ja heaolu.
32
Märka Last / november 2021