Page 7 - Märka last ajakiri - mai 2020

Märka last / mai 2020
7
Priit (35), 6-aastase tütre ning 4- ja 2-aastaste poegade isa
„Mul oli just kogemus, kus pidin karantiini ajal oma 2-aastase pojaga veetma kaks nädalat haiglas, sest meil toimus kodus õnnetus. Juhtus, et just mina läksin pojaga haiglasse kaasa. Arva- sin, et saame kohe koju tagasi, aga jäime sinna kauemaks. Poeg oli asjade käiguga väga rahul ja suhtles minuga, nagu poleks tal millestki puudust. Minu kogu tähelepanu oli küll temal ning oma tööd sain teha ainult väikemehe uneajal. See oli minu jaoks kinnitus, et ema ei ole lapse jaoks sugugi tähtsam kui isa. Muretsesin pigem nende laste pärast, kes emaga koju jäid. Nende jaoks oli hingeline trauma palju suurem, sest pidid näge- ma, kuidas ema nutab ja tundma, et kelleltki ei ole abi oodata.“
staste poegade ning
i tee, võid küll uhkelt meheks aps vajab tuge, eeskuju, keda
vastaks. Kui isast pole asja, jalt. Kui oma isa on kogu aeg
abrimees, kellega rääkida, kes t lähemal ja lapse jaoks isast
balt olla kasvõi kolm
kes täidab puuduva vanema asin koos emaga, isa elas tuti. Istus siis tavaliselt paar
tusel käisin ma ka ise tema t oli minul isa palju vähem
aaride peresuhete peale. anemate sugu määrav.
a vanemaid, kellele toetu- es-alla, aga lapsevanemad
as lapse esimesel eluaas- ga tegeleda ega tund-
olmandast eluaas- Kes ma talle siis
ma? Ta teab küll, uigi jutuks tuli
on isaduse oluliseks, kuna
entiteedist. isa pole poja
si jaoks suur
aigusi. Sellel d või naljad
ne isa ei
b lapse peas
, kellega on
e midagi teinud
väga tähtis roll.“