Page 51 - Märka last ajakiri - mai 2020

osata teha. Ka kõige lootusetuma olukor- ra puhul tuleb meil leida võimalusi vane- mate toetamiseks ja lepitamiseks, eelkõige lapse jaoks keeruliseks kiskunud olukorra normaliseerimiseks. Kui laps peab kõikide raskustega hakkama saama, siis peame meie samuti suutma midagi ette võtta.
Lastekaitsetöötaja ja koolitaja Kati Valma tõi oma 14.02.2020 seminaril toimunud ettekandes „Sugu või tegu“ esile asjaolu, et pole olemas tõde, kumb vanema- test rohkem oma last või lapsi kahjust- ab. Kahjuks teevad seda nii emad kui isad. Seega omab tähtsust mitte sugu, vaid tegu. Siinkohal keskendun isadele, täpse- malt neile, kel on suhtlemisel oma lapse või laste ja/või lapse emaga risk kasuta- da ebasobivaid käitumisviise. Nende all mõtlen enamat kui füüsiline karista- mine. See võib olla olukord, kus lapsele ei
võimaldata võimetekohast haridust, piisavat lähedust, turvatunnet või ei arvestata tema arengutasemega.
Vaatamata isade tähtsusele peredes kalduvad teenuste süsteemid toimima peamiselt emade suunas. Probleem süveneb veelgi, kui isasid peetakse olevat kõrge riskiga. Isasid, keda meie sekkumissüsteemid kõige enam jälgima ja abistama peaksid, enamasti ei kaasatagi. Seniste tavade muutmiseks tuleks seda teha ka siis, kui isapoolne motivat- sioon esialgu puudub või ei saavutata sekkumiste rakendamisel kohest tulemust. Eelpool kirjeldatut arvesse võttes otsustas MTÜ VAITER paar aastat tagasi isade kaasamiseks ja lapsekeskse isaduse juurutamiseks tuua Eestisse programm „Hoolivad isad: turvalisem elu lastele“.
Programmis osalemisest tõuseb kasu paljudele isadele, eelkõige aga neile, kel on probleemsed suhted oma lapse (või lastega) ja laste emaga. See võib hõlmata üleliia kontrollivaid või kaasatuid, kaugeid ja/või vastutustundetuid ning vägivaldseid isasid ning isasid, kellel on laste emaga vaenulikud, vägivaldsed või konfliktsed suhted. Isasid, kelle
Märka last / mai 2020
51