Page 38 - Märka last ajakiri - mai 2020

38
Märka last / mai 2020
Lahutusega algab aeg, kus on vaja teha tarku otsuseid, et hoida oma lapse vaimset tervist ja teisi riske võimalikult madalal. Uue elukorral- dusega seotud otsused peavad lähtuma eelkõige laste huvidest. See on väljakutse, millega osad lapsevanemad saavad hakkama ise, osad pöörduvad spetsialistide (nt perelepitajate või lastekaitse) poole ja osad kohtusse. Sellest tulenevalt on siseministeerium koostöös sotsiaal- ja justiitsministeeriumiga alustanud riikliku perelepitussüsteemi loomise- ga.
Eestis läbi viidud uuringute põhjal on perekonnaõiguslikud vaidlused tihti kõigi osapoolte jaoks emotsionaalselt rasked, kuna vanemad võivad sellistes olukordades laste huvid unustada, nendega manipu- leerida ning segada omavahelistesse tülidesse. Sageli ei suudeta pärast lahkuminekut laste edasises kasvatamises ja/või ülalpidamises kokku- leppele jõuda. Erinevate lapsi puudutavate küsimuste lahendamiseks pöördutakse kohtu poole igal aastal ligi 4000 korral.
Teiste riikide uuringutulemuste järgi aga on teada, et kohtumenetlusest paremini aitab just perelepitus keskenduda lapse huvidele ning aval- dab tema kasvatamisele positiivset mõju isegi 12 aasta pärast lepituse läbiviimist.
Mitmetes riikides, kus lapsega seotud küsimusi lahendatakse pea- miselt kohtuväliselt, on perelepitus tasuta teenus. Tasuta seetõttu, et inimesi motiveerida kohtumenetluse asemel kasutama alternatiivseid lahendusi.
Perelepituse kasutamine varajases faasis on justkui investeering, mis aitab tulevikus tekkivaid probleeme ära hoida või leevendada. Rahu- meelselt kokkulepeteni jõudmine viib ka lapsesõbralikuma lahenduseni. Selline lahendus aitab kokku hoida nii aega kui kohtukuludele mine- vaid ressursse. Perelepituse õnnestumise korral jõutakse lahenduseni kiiremini, mis tähendab kulude kokkuhoidu ning on pere jaoks emotsio- naalselt vähemkurnav. Samas tuleb ette ka olukordi, kus lepitus nurjub ning kohtusse pöördumine on vältimatu.