Page 22 - Targalt internetis erinumber 2021

22
Märka last / Targalt internetis erinumber 2021
kuidas USAs tungisid inimesed Kapitooliumile, et enda arvates päästa Ameerika Ühendriigid lapsi kupeldava kommunistliku ja kannibalistliku eliidi käest, kes võltsisid Venezuela kunagise presidendi Hugo Chavezi abil valimised. Paljude jaoks oli tegemist päästeoperatsiooniga, ning kui selle rahvamassi kätte oleks sattunud mõni kuulujutu sihtmärk – spiiker, asepresident või isegi mõni noor sotsiaaldemokraadist või muslimist rahvaesindaja – oleksime tõenäoliselt näinud otse-eetris verevalamist.
Aga peame meeles: nii nagu Indias, langesid ka USAs need kuulujutud, valeinfo ja vandenõuteooriad viljakasse pinnasesse. Kui suur hulk ini- mesi tahab uskuda mingit infot, siis pole enam vahet, kes on valeinfo või kuulujutu autor, mis kanalist see tuleb ja kui mitu korda on lugu faktikontrollidega ümber lükatud. Samade vaadetega seltskond ei suut- nud uskuda oma silmi, kui Joe Biden päriselt ametisse vannutati, sest kuulujutud olid neid veennud, et just sel päeval toimub riigipööre (ter- ves maailmas) ja Donald Trump arreteerib üle maailma sadu tuhandeid inimesi.
Sotsiaalmeediaettevõtted on aastaid püüdnud rõhutada, et nemad ei saa kontrollida, mida keegi nende platvormil ütleb. Pärast India lint- šimisjuhtumeid ütles Whatsappi omanik Facebook, et nemad eravest- lusi ei näe ja seetõttu ei saa ka grupisisest suhtlust kuidagi mõjutada. Pärast seda, kui neis keskkondades ringi liikuvad kuulujutud on põh- justanud ohtu inimelule, on erinevad platvormid võtnud siiski üht-teist ette. Enamasti on nad püüdnud kasutajaid eelkõige harida – näiteks õpetanud, kuidas valeinfot ära tunda ja kuulujutte levitavaid postitusi ära märkida nii, et neid saaks eemaldada. USA viimaste valimiste järel märgistas Twitter ja Facebook president Donald Trumpi valeväited vali- mispettuste kohta eraldi siltidega. Pärast Kapitooliumi rünnakut eemal- dasid ettevõtted Trumpi kontod lõplikult, kuna nägid Trumpi tegevuses ohtu avalikkusele.
Nendest juhtumitest tuleb aga rääkida koolis ja kodus selleks, et meie ise hakkaksime aru saama kuulujuttude mõjust meile endile ja meie ühiskonnale. Milles see vandenõuteooria ikkagi seisneb? Mis oli see valeinfo, mida levitati? Miks see vale on ja miks see ohtlik võib olla? Kuidas võiks sinu laps või õpilane sinuga rääkida sotsiaalmeedias levi- vatest kuulujuttudest või ässitamisest? Valeinfol on komme levida kii- remini ja kaugemale võrreldes tõese informatsiooniga, sest tihtipeale